Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoissi hoovis kive togimas, ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast.
Naabrivalve on tegevus, mille käigus ühe elumaja või elamute piirkonna elanikud peavad üksteisega kokkulepitult oma naabruskonnal silma peal. Silmahakanud korrarikkumistest või kahtlustäratavatest juhtumitest teatatakse politseile, kes oskab vastavalt laekunud teatele kiirelt tegutseda. Korrarikkumiste ennetamiseks ja oma elupiirkonna turvalisemaks muutmiseks saavad naabrivalves osalejad teha ettepanekuid majaomanikele, korteriühistu juhtidele ja kohalikule omavalitsusele. Naabrivalve edu aluseks on koostöö ja infovahetus majaelanike, majaomanike, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel.
Elades suures korterelamus, kus sa tunned oma naabreid ja suhtled nendega, saad sa olla kindel, et häda korral on võimalik neilt abi saada. Kodust lahkudes saad tuttavaid naabreid paluda, et nad jälgiksid Sinu korterit, et seal ei toimuks midagi kahtlast. Pikemaks ajaks kodunt lahkudes saad naabreid paluda tühjendada oma postkasti, et möödakäija ei saaks aimu, et sind pole pikalt kodus.
Samuti saad sa naabrivalve käigus abi oma auto või jalgratta valvamiseks majahoovis. kui sinu enda akna all ei ole autole ruumi saad sa olla kindel, et elamu teises otsas on tuttav inimene, kes sinu autot jälgib. Naabrite üksteise tundmine suurendab majaelanike hulgas sotsiaalset kontrolli – kui kõik on kõigile tuttavad, on inimesel teiste ees rohkem häbi midagi halba teha. Ilmselt käituvad ka noorukid ja lapsed paremini, kui nad teavad, et nende pere ja vanemad on teistele teada.
Nähes või kuuldes toimepandavat korrarikkumist, saad Sina ise või Sinu naaber koheselt politseisse helistada ja ennetada raskete tagajärgede tekkimist. Kui saabud koju hilja, kuid Sinu naaber on kodus pidevalt või tuleb varem, saab ta Sinu korterisse või autosse sissemurdmisest politseile palju varem märku anda, mis suurendab ka varaste tabamise tõenäosust. Naabrivalve olemasolul on politseil teada ka kontaktinimesed, kellega ta saab aegajalt informatsiooni vahetada naabruskonnas toimuvast. Naabrid, kes oma kodu ümbruses on teinud tähelepanekuid korrarikkumiste kohta, teavad ka politseile soovitada, millal tulla patrullima ja kas kedagi kahtlast on piirkonnas märgatud. Nii saab politsei paremini oma tööd planeerida ja turvalisus suureneb.
Suheldes oma naabruskonnas elavate inimestega, tekib kindlasti palju häid mõtteid ja ideid, kuidas trepikodasid ja mänguväljakuid, autoparklaid või keldreid turvalisemaks muuta. Kui ühe inimese hea ideega ühineb terve naabruskond, on selle mõtte kandepind palju laiem ja idee rakendaminegi lihtsam. Suurt inimrühma võtab kuulda korteriühistu esimees, majaomanik ja kohalik omavalitsuse esindaja. Ühiselt on lihtsam ka vajaminevaid kulutusi kanda.
Naabrivalve mõtte tutvustamiseks ja rakendamiseks on loodud 2 mittetulundusühingut - MTÜ Tartu Naabrusvalve Keskus ja MTÜ Eesti Naabrivalve.
Kui Teie elukohta on siiski sisse murtud, siis inimene, kes soovib kaasa aidata kuriteo avastamisele:
Helistab koheselt 110 ja teavitab juhtunust.
Säilitab sündmuskohta esialgsel kujul.
NB! Ei puutu midagi ja ei kõnni ringi, rääkimata korteri koristamisest, see võib hävitada olulisi juhtlõngu kurjategijate tabamise osas.
