Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoissi hoovis kive togimas, ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast.
Kuriteoohvriks saamist ei looda ega kavanda keegi, siiski võib see juhtuda igaühega meist. Koju sissemurdmise, kallaletungi, varguse või ahistamisega kaasneb viha, mure ja üksildustunne. Võib esineda ka praktilisi probleeme: oluliste dokumentide asendamine, kodu turvalisemaks muutmine, kindlustuse valimine ja suhtlemine asutustega.
Kaasinimeste reageeringuid võib olla raske taluda ja mõnikord on keeruline leida inimest, kellega saaks oma tunnetest avameelselt rääkida. Tööl toimunud kuritegudega võivad kaasneda lisaprobleemid.
Ohvrite abistamisega tegeleb Eestis riiklik ohvriabisüsteem 35 Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajaga koostöös Kuriteoohvrite abistamise ühinguga "Ohvriabi".
Ohvriabikeskused on olemas igas maakonnas, enamus ohvriabikeskustest asuvad politsei ruumides, mõned kohalikes pensioniosakondades.
Ohvriabitöötajad ja vabatahtlikud mõistavad kuriteoga põhjustatud praktilisi ja emotsionaalseid raskusi ning osutavad eri võimaluste kaudu - telefoni vahendusel, kodu külastamise või kohtumisega kabinetis sõltuvalt sellest, mis rohkem sobib, tasuta, vajadusel konfidentsiaalset ja sõltumatut abi.
Ohvriabi võib pakkuda järgnevat:
vestlemisaeg;
kindlustuse ja hüvitisnõuetega seotud abi;
nõuanded isiklikuks turvalisuse suurendamiseks ja kuriteo ohvriks langemise vältimiseks;
vajadusel ja võimalusel psühholoogilist abi kohtus;
teave teiste asutuste kohta;
Pea meeles, et Ohvriabist abi saamiseks ei pea sa olema kuriteost teatanud!
