Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoissi hoovis kive togimas, ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast.
Valminud on uuring „Alaealiste hälbiv käitumine Eestis”
10. aprill 2007
/
Tartu Ülikool ja Justiitsministeerium viisid 2006. aastal läbi alaealiste õigusrikkumisi käsitleva uuringu „Alaealiste hälbiv käitumine Eestis”. Tegemist on rahvusvahelise võrdlusuuringuga, milles osaleb kolmkümmend riiki kogu maailmast, ning kus alaealistelt uuritakse isiklikke väärkäitumise kogemusi.
Eesti lapsed paistavad teiste riikidega võrreldes silma rohke alkoholi tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87%, viimase kuu jooksul 45% lastest. Eesti noored tarbivad vene noortest enam alkohoolseid jooke (vastavalt 87% ja 82%), vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja ha¹i¹it (vastavalt 20% ja 15%). Alkoholi tarbimine kasvab vanusega ühtlaselt nii tüdrukute kui ka poiste puhul.
Erinevaid õigusrikkumisi on toime pannud 12% uuritud noortest. Kõige levinumaks õigusrikkumiseks on avaliku korra rikkumine, sealhulgas üldkasutatavate asjade tahtlik lõhkumine ja poevargused. Poisse ning tüdrukuid eristab see, et tüdrukutel vanuse kasvades vägivaldne käitumine väheneb, poistel aga kasvab.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Liivi sõnul avaldavad alaealiste hälbivale käitumisele mõju eeskätt vanemate omavahelised halvad suhted, vähem see, kas lapsed elavad purunenud perekondades või täisperedes. "Mida suuremaks ja vägivaldsemaks muutub konflikt vanemate vahel, seda suurem on alaealiste õigusrikkumiste risk ja seda eriti poiste seas," märkis Liiv.
Iga viies laps on langenud isiklike asjade varguse ohvriks. Koolikiusamisega on kokku puutunud 24% lastest. Koolikiusamine on probleemsem nooremate vanuserühmade puhul: näiteks 40% 12-13 aastastest poistest väitis, et teda on koolis kiusatud, alandatud või löödud.
"Tavapärane arusaam on, et üksikema kasvatus ei ole piisav selleks, et noori eemal hoida õigusrikkumiste toimepanemisest ning üksikemaga kasvavad lapsed panevad võrreldes eakaaslastega enam toime õigusrikkumisi. Antud uuringust aga selgus, et isa puudumine või olemasolu perekonnas ei mõjuta otseselt õigusrikkumiste toimepanemist, küll aga mõjutab see alaealise probleemset käitumist nagu näiteks koolist puudumist ning alkoholi ja narkootikumide tarbimist," sõnas Liiv.
"Vanemate huvi alaealiste tegemiste vastu mängib olulist rolli alaealise käitumise mõjutamisel, seega näiteks, kui vanemad või teised täiskasvanud pereliikmed teavad, kus ja kellega laps väljas käib, väheneb õigusrikkumiste risk oluliselt. Mida paremad on suhted lapse ja vanemate vahel, seda harvemini esineb tal õigusrikkumisi. Seega on ühelt poolt oluline, kuidas vanemad omavahel läbi saavad ja teiselt poolt see, kuidas vanemad saavad läbi oma lastega," lisas Mari-Liis Liiv.
Uuringu sihtgrupi moodustasid kõik 7., 8. ja 9. klasside õpilased Eesti üldhariduskoolides, kellel vanust valdavalt 13-16 aastat. Kokku osales uuringus üle 2600 noore.
