Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoissi hoovis kive togimas, ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast.
Kuriteoennetuses omab suurt tähtsust mitte ainuüksi siseriiklik vaid ka rahvusvaheline koostöö. Riigid on erineva spetsiifilise problemaatikaga ja kuriteoennetusliku kogemusega ning seetõttu on vastastikku kogemuste vahetamine ja ka piiriüleste koostööprojektide tegemine vajalik.
Eestil on hea koostöö ennetustegevuse alal mitmete Euroopa riikidega, kuid eelkõige Suurbritanniaga, Taaniga, Norraga, Soomega, Rootsiga ja Hollandiga.
Koostöö on jooksvalt Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustikuga (European Crime Prevention Network- EUCPN), mis on algselt ametlikult loodud Euroopa Komisjoni otsusega 28.05.01 (ideed ja esialgsed alused võrgustiku loomiseks pärinevad juba Tamperest 1995). EUCPN tööks seab uuendatud aluse Euroopa Komisjoni otsus 30.11.09 2009/902/JHA.
Euroopa Kriminaalpreventsiooni Võrgustikule on Eestist määratud kolm kontakti – üks nn. national representative ehk rahvuslik esindaja Justiitsministeeriumist, tema asendaja Justiitsministeeriumist ja teadusasutuste esindaja Tartu Ülikoolist. Eestisiseselt on kuriteoennetuse informatsiooni kogumiseks ja vahendamiseks kohalikelt omavalitsustelt ja mittetulundussektorilt määratud riigisisesed kontaktid info kogumiseks, läbi Linnade Liidu ja MTÜ Eesti Naabrivalve.
Suurbritanniaga tegi Eesti tihedamat koostööd aastatel 2001-2002 PHARE 2000 „Crime Prevention“ projekti raames, kus koolitati Eesti erinevate regioonide ennetustöö tegijaid, hinnati Eesti riiklike tegevuskavasid, täiendati neid ja loodi kohalikku koostöövõrgustikku eelkõige Tallinna, Pärnu ja Ida- Viru piirkonnas (need kohad olid valitud projekti pilootpiirkondadeks).
Antud projekti jätkuks on mitmete projektis osalenud briti spetsialistidega ka edasistel aastatel Eesti erinevatele ametnikele koostöökoolitusi tehtud, keskendudes kuriteoennetusele läbi planeerimise ja projekteerimise.
Rootsi kuriteoennetusesüsteemile tuginedes on püütud luua Eesti kohalike omavalitsuste ennetustöövõrgustikku.
Rootsis loodi Kriminaalpreventsiooni Nõukogu 1974. aastal ning alates sellest ajast toetatakse palju kuriteoennetustööd kohalikul tasandil ning seetõttu on Eesti neilt juhiseid omavalituste ennetustöö osas võtnud.
Rootsiga toimib tihe koostöö alates 2000. aastast ning selle aja jooksul on Eesti kohalikele omavalitsustele ja teistele piirkondlikele ametkondadele läbi viidud mitmeid koolitusi ja projekte. Koostöös on välja antud käsiraamat „Kuidas ennetada kuritegevust kohaliku omavalitsuse tasandil“.
Läbi aegade on olnud koostöö Soome Kriminaalpreventsiooni Nõukoguga ning koos on tehtud nt alkoholipoliitikale ja kuriteoennetuskampaaniatele suunatud seminare.
Samas on lisaks Justiitsministeeriumile teistel ametkondadel, nt Sotsiaalministeeriumil, Siseministeeriumil ja politseisüsteemil mitmeid häid välisriikide koostööpartnereid, kellega ennetustöös koostööd tehakse ning kogemusi vahetatakse.
Kuriteoennetus mujal maailmas
Eesti on tuginenud enda kuriteoennetussüsteemi väljatöötamisel ja praktiliste tegevuste elluviimisel mitmete välisriikide praktikale ja kogemusele.
Kuriteoennetustöö Põhjamaades omab paarikümneaastast ajalugu. Euroopas juba pikemat aega aktiivsed kuriteoennetustöö eestvedajad Suurbritannia ja Holland. Loomulikult on algatusi ka mitmetes muudes riikides, kuid Suurbritannia, Hollandi ja Põhjamaade tegevus on üleeuroopaliselt tunnustatud ja paljudes riikides eeskujuks kuriteoennetustöö alustamisel.
Suurbritannias on kuriteoennetuse traditsioonid ühed pikematest ning sealne süsteem on üks täiuslikumaid (neil on oma nö korrakaitse seadus ehk crime and disorder act, mis määratleb ära erinevate tasandite kohustused ja vastutuse kuritegude ennetamise alal). Suurbritannia ennetustöö erinevaid häid nõuandeid leidub palju veebilehtedel, nt www.crimereduction.gov.uk.
Kriminaalpreventsiooni nõukogud on lisaks Rootsile ka nt Taanis, Norras, Ungaris, Soomes, väljaspool Euroopat ka Kanadas ja Austraalias. Mitmetes riikides korraldab kuriteoennetust justiits- või siseministeerium. Meie naaberriikides, Lätis ja Leedus kriminaalpreventsiooni nõukogusid loodud ei ole, Lätis on peamine tähelepanu pööratud organiseeritud kuritegevuse ennetamisele, eriti korruptsiooni temaatikale.
Preventsiooniinfot koguvad ja vahetavad mõned üleeuroopalised organisatsioonid (nt Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu Kriminaalpreventsiooni Võrgustik, jne) kui ka teised rahvusvahelised organisatsioonid (nt ÜRO, Rahvusvaheline Kriminaalpreventsiooni Keskus- International Centre for Prevention of Crime, jne).
