Vanemad peavad olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha minna, tuues ettekäändeks halva enesetunde või midagi muud. Sel juhul tuleb lapselt välja uurida, miks ta kooli minna ei taha - kas tal õppimata, on tal koolis kellegagi mingi probleem või milles on põhjus.

Mis on koolivägivald?

Koolivägivald on oma klassi- või koolikaaslase:

• norimine, mõnitamine;
• asjade äravõtmine, nende lõhkumine ja määrimine;
• eiramine ja lapse kohta laimujuttude levitamine;
• vägivallaga ähvardamine;
• peksmine;
• raha ja asjade “pommimine”.

Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks?

• uutel õpilastel;
• lastel, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad;
• lastel, kellel õppimine läheb väga hästi, aga kes on füüsiliselt teistest nõrgemad;
• lastel, kellel on madalam enesehinnang;
• lastel, kes on pärit vaesemast perekonnast.

Kes kiusavad?

• sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis;
• vägivaldsest perekonnast pärit lapsed;
• lapsed, kes tahavad ennast näidata, teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada;
• keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed;

Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse?

• Räägi sellest täiskasvanutele - lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile.
• Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks.
• Liigu koos sõpradega.
• Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha.

Näpunäited õpetajatele:

G. Watson "Koolikäitumise käsiraamat" (http://www.hm.ee/raamat01),
S. Sharp, P. K. Smith "Võitlus koolikiusamisega" (www.hm.ee/raamat02)

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja
Kuriteoennetuse Nõukogu
Eesti Politsei
www.turva.ee