Mis iseloomustab narkootikume kasutavat inimest?

• ootamatud meeleolumuutused
• pahatujulisus ja agressiivsus
• imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused
• seletamatu väsimus
• söögiisu alanemine
• suu kuivamine ja janu vaevamine
• miimika muutumine (kummalised grimassid vestluse ajal)
• unisus, inimene on uimane ja rusutud
• tugevasti laienenud või ahenenud pupillid
• punased silmavalged
• rahutu uni ja halvad unenäod
• tihti nohune ja kinnine nina
• loobumine vanadest sõpradest, põlglik suhtumine vanadesse kaaslastesse, huvidesse,  perekonda ja kooli, uute ideaalide tekkimine
• loobumine spordist ja muudest hobidest
• sagedane raha laenamine, raha kaotamine ja oma asjade müümine
• raha ja väärisesemete kadumine kodust
• ta asjade hulgast võib leida pulbreid, tablette, põlenud tinapaberit, nõelu vms.
• veenisüstide armid ja torkejäljed
• tugevad kehahoiaku- ja liikumismuutused (olenevalt manustatavatest ainetest kokkuvajumisest kuni üliaktiivsuseni)
• tugev kehakaalu vähenemine

Toksilised ained

Toksilisi aineid sisaldavad liimid, tulemasina süütevedelik, värvid, aerosool ja bensiin. Nende ainete sissehingamine mõjutab hingamisteede tööd ja südame rütmi, võib põhjustada orientatsioonihäireid ja teadvusekaotust. Toksilise aine mõju all olev inimene võib kaotada enesekontrolli, muutuda hulljulgeks ja järelemõtlematuks. Ühtlasi väheneb tema võime endaga toime tulla. Toksiliste ainete sissehingamise korral võivad surma põhjustada lämbumine ja hirmust või liigsest jõupingutusest tekkinud südamehäired. Inimesel, kes jätkab toksilise aine sissehingamist teadvusekaotuseni, võib surma põhjustada ka enda oksesse lämbumine.

Mis iseloomustab toksikomaani?

• keemiliste ainete lõhn riietel ja hingeõhus
• plekid nina- ja suuümbruses
• isutus
• liigutuste koordineerimatus
• sagedased tugevad peavalud, kurguvalu või tilkuv nina
• tujude äärmuslik vaheldumine ja ebastabiilne käitumine.

Kuidas käituda, kui kahtlustad, et laps on uimasteid üle doseerinud?

Kui laps on uimane või teadvusetu, siis:

• rahusta teda
• toimeta laps värske õhu kätte
• pööra ta külili
• helista kohe arstile või kutsu kiirabi. Ehkki laps võib enne abi saabumist toibuda, on siiski parem karta kui kahetseda.

Kuidas saab lapsevanem kaitsta teismelist alkoholi ja narkootikumide eest? 

• Räägi oma lapsega avameelselt kõigest, ka alkoholist ja uimastitest.
• Ole leplik lapse tunnete suhtes ja näita ka oma tundeid. Õpi oma last kuulama.
• Sea kindlad piirid ja pea neist ka ise kinni. Tunne huvi selle vastu, kus Su laps käib ja kellega seltsib.
• Pea oma lapsest lugu. Aita noort eneseusalduse saavutamisel.
• Julgusta noort tegema iseseisvaid otsuseid ja vastu panema grupi mõjudele.
• Soodusta tervislikke ja loovaid harrastusi.
• Ole ise heaks eeskujuks – lapsed õpivad selle põhjal, mida näevad.
• Püüa näha noores head ja kiida teda alati, kui ta on selle ära teeninud. Kiitmine ja mõistmine aitavad rohkem kui hukkamõist ja laitmine.
• Vestle kasvatusest teiste lapsevanematega ja sõpradega.
• Sekku vahetult lapse uimastitarvitamisse, vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

Kuidas narkootikumide tarvitamist avastada?

Klassikaline nõuanne – ole tähelepanelik, ent mitte kahtlustav. Usaldav ja soe kontakt oma lastega on iseendastmõistetav ja tähtis, ent sellest ei piisa. Noored teevad oma esimesed katsed narkootikumidega tavaliselt olukorras, kus nad on kindlad vanematepoolse kontrolli puudumises. Alkoholi tarvitamise osas on meil olemas teatud kogemused ja enamus täiskasvanuid tunnevad sellega kaasnevaid tundemärke. Lapsevanem ei oska panna tähele lapse narkootikumide tarvitamist, sest puuduvad kogemused. Ent kui Sinu laps hakkab proovimise järel tegelema narkootikumide juhutarvitamisega, siis algab aktiivne periood, mida võib võrrelda armumisega – nn mesinädalatega.

Ära unusta – kui narkootikumide tarvitamist ei avastata õigeaegselt, jääb Sinu laps täielikult nende meelevalda!

"Mesinädalate" perioodile järgneb narkootikumide kuritarvitamine ja tugeva sõltuvuse tekkimine, millega kaasnevad tõsised sotsiaalsed probleemid ning uimastite tarbija psüühika muutused.

Kas alljärgnev käib Sinu teismelise lapse kohta?

• laps laenab raha, kaotab raha ja müüb asju
• ta on alati välja minemas
• tal on uued ja tundmatud kaaslased
• laps on ligipääsmatu – usalduslikke jutuajamisi ei tule enam üldse ette
• ta suhtub põlglikult vanadesse kaaslastesse, huvidesse, perekonda ja kooli, tekkinud on uued ideaalid
• laps on uimane ja rusutud
• imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused
• punased silmavalged
• tihti nohune ja nina kinni
• tahab hirmsasti magusat, suu kuivab ja vaevab janu
• magab rahutult ja näeb halbu unenägusid
• teeb poppi
• on sageli ärritatud
• oma kahtlustega pöörduvad Sinu poole politsei, inimesed kohtadest, kus laps veedab aega või teised lapsevanemad.

Usalda oma tunnet ja ürita kokku panna pilt nendest detailidest, mida Sa tead. Mõned detailid ei pruugi veel midagi tähendada, ent mitu kokkulangevat detaili võivad Sind veenda, et Sa pead tegutsema. Võib-olla ei ole tegemist narkootikumidega, vaid millegi muuga, mis on Su teismelisele raske. Suurim viga on olukorra lahendamiseks mitte midagi ette võtta.

Allikad: Kuritegude vältimise käsiraamat, 2001, väljaandja: Kuriteoennetuse Nõukogu, Eesti politsei