Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoissi hoovis kive togimas, ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast.
Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine.
Vägivallaks peetakse ka seda, kui laps on täiskasvanutevahelise vägivalla tunnistajaks kodus või mujal. Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid. Kujuneb harjumus eluks pideva vägivallaga õhkkonnas, aga ka arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna. Siit tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.
Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine.
Vägivallaks peetakse ka seda, kui laps on täiskasvanutevahelise vägivalla tunnistajaks kodus või mujal. Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid. Kujuneb harjumus eluks pideva vägivallaga õhkkonnas, aga ka arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna. Siit tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.
Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega. Seda ka siis, kui mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Tihti hoitakse koduseinte vahel toimuv vaid enda teada ega räägita sellest isegi mitte lähedastele, mistõttu võib jääda ekslik mulje, et perevägivald ei ole väga ulatuslik nähtus. Samuti on nii ohvrid kui vägivallatsejad altid olukorda enda jaoks ratsionaalselt selgitama. Vägivaldsed inimesed õigustavad ja vähendavad tihtipeale teo tagajärgi ja raskust ning sama teevad ka pikaajalise vägivalla ohvrid.
Siiski on olemas teatud märgid, mis sageli ilmnevad enne otsese vägivalla algamist. Kui vastad suuremale osale alltoodud küsimustest jaatavalt, siis oled potentsiaalne perevägivalla ohver ja oled oodatud vägivalla all kannatavate naiste toetusgruppi.
Kas mees on armukade ja nõudlik, käitub omanikuna? Armukadedus ei ole suunatud vaid Sinu tuttavatele meestele, vaid ka sõbrannadele ja sugulastele.
Kas teie suhe algas kiirelt, tunnetele tuginevast kiindumusest lähtuvalt? Kas Sinust sai mehe tunnete ja ootuste keskpunkt, ilma milleta ta ei suuda elada? Usub ta, et ainult Sina võid teha teda õnnelikuks?
Kas ta käitub kontrollivalt? Tahab ta pidevalt teada, kus liigud, mida teed ja kellega kohtud? Kas ta ootab, et tuleksid töölt täpselt õigel ajal?
Ootab ta, et Sa täidaksid tema näpunäiteid ja käske?
Paneb ta Sind tundma, et oled kogu aeg milleski süüdi või peaksid millegipärast andeks paluma? Kas sul tekib tema reaktsioonidest tunne, et Sa ei tee kunagi midagi õigesti?
Kas Sa kardad või on Sul hirm tema kuuldes oma arvamust välja öelda?
Kas ta süüdistab alati teisi, kui ilmneb mõni probleem?
On tal seksi juurde kuuluvaid nõudmisi? Kas ta kasutab Sinu suhtes jõuvahendeid seksuaalse naudingu saamiseks?
Kas tal on ranged seisukohad soorollide küsimuses? On tal kindlad veendumused sellest, milline peab olema mees ja milline peab olema naine?
Kas ta kohtleb Sind jämedalt? Kas ta kasutab füüsilist jõudu, et sundida Sind tegema asju, mida ta tahab? Kardad Sa teda, kui ta muutub vihaseks?
Kas ta käitub võõraste seltsis täiesti teisiti?
Kas ta teeb Sinu arvel "nalja" või teeb Sinu kohta teiste juuresolekul märkusi, nii et Sul hakkab piinlik ja tunned häbi?
Kas ta on kodu- ja lemmikloomade vastu julm?
Kas ta on lõhkunud esemeid või muid asju teie kodus? Kas ta on Sind ähvardanud vägivallaga?
On ta kasutanud füüsilist jõudu riiu ajal, näiteks raputanud sind õlgadest?
Kas tema lapsepõlvekodus on isa käitunud vägivaldselt?
Kas Sinu mees on oma varasemates naissuhetes käitunud vägivaldselt?
NAISTE TUGIGRUPID
Jõgeva: 5800 6316
Jõhvi: 337 1177 (vene keeles)
Narva: 503 1092 (vene keeles)
Pärnu: 5382 0734
Saaremaa: 525 8068
Tallinn: 5698 7393
Tallinn: 5559 6404 (vene keeles)
Tapa: 5560 8717
Tartu: 5594 9496
VARJUPAIGAD
Tartu Naiste Varjupaik Varjupaiga teenus ja nõustamine lähisuhtevägivalda kogenud naistele (nii lastega kui ilma); naiste tugigrupp; lähisuhtevägivalla teemalised koolitused. Tel: 738 1831 GSM: 5594 9496 (24h) E-post: Koduleht: www.naistetugi.ee
Tallinna Naiste Kriisikodu Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele. Tel: 661 5833 GSM: 526 4697 (24h) E-post: Koduleht: www.naistetugi.ee
Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele. GSM: 5346 0300 GSM: 5333 2627 E-post: Koduleht: www.naistetugikeskus.ee
MTÜ Enne ja pärast sündi Varjupaiga teenus rasedatele ja emadele lastega. Tel: 657 2479 E-post:
Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse ema-lapse varjupaik Varjupaiga teenus rasedatele ja emadele lastega. Tel: 677 6207 Alates kella 17.00-09.00 tel: 677 6206 E-post:
Kuressaare linna laste varjupaik “ Laurits” Varjupaiga teenus lastele (vajadusel koos emadega). Tel: 453 3205 E-post:
Kohtla-Järve Laste Varjupaik Varjupaiga teenus lastele ja emadele. Tel: 334 4057 E-post: Viljandi Naiste Varjupaik Tel: 5805 0535 E-post
Järva Naiste Varjupaik Tel: 5638 8838 E-post:
Pärnu Naiste Varjupaik Varjupaiga teenus ja nõustamine lähisuhtevägivalda kogenud naistele (ka koos lastega). Tel: 53 98 1620 (24h) E-post:
Raplamaa Naiste Varjupaik Tel: 53 365 027 (24h) E-post:
Valgamaa Naiste Varjupaik Tel: 53 03 25 44 (24h) E-post:
Usaldustelefon Jagab informatsiooni abisaamise võimaluste kohta. Tel: 126 Koduleht: http://www.usaldus.ee/
Nõustamiskeskus Ava silmad Lähisuhtevägivalla ohvrite nõustamine, tugivõrgustiku loomine. Tel: 5264697, kell 11.00-17.00 E-post: , Koduleht: www.avasilmad.eu
Pärnu Pereabikeskus Sotsiaalnõustamine, psühholoogiline kriisiabi; hooldus ja rehabilitatsioon laste varjupaigas. Tel: 443 1133 E-post: Koduleht: http://www.pereabikeskus.ee
MTÜ Eluliin Psühholoogiline kriisinõustamine. Tel: 6558088 (eesti keel) 6555688 (vene keel) kell 19.00-07.00 E-post: Koduleht: http://www.eluliin.ee/
Kuriteo ohvrite toetamise ühing “Ohvriabi” Kuriteo ohvrite nõustamine ja tugiisikute teenus kohtus ja politseis. Tel: 673 3857 E-post: Koduleht: www.ohvriabi.ee
Psühholoogiline kriisi-ja uimastisõltuvusalane nõustamine Perenõustamine ja teraapia. Tel: 631 4300 Avatud: esmaspäevast reedeni 09.00-20.00 ja laupäeval 10.00-20.00 Aadress: Pärnu mnt.9, Tallinn
Riiklikud ohvriabitöötajad 35 ohvriabi töötajat üle Eesti, kes pakuvad vägivalla ohvritele emotsionaalset tuge, infot abisaamise võimalustest ning juhendavad , kuidas organisatsioonidega suhelda. E-post:
