Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoissi hoovis kive togimas, ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast.
Eng Rus

KüsimusedKKK

Esilehele > Kodanikujulguse aumärk

 
Print
Kodanikujulguse aumärk
23. november 2012 /

2004. aastal hakati välja andma kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust sekkuda kuriteosituatsioonidesse ja abistada kuriteoohvreid. Kodanikujulguse aumärke annab välja justiitsminister.

Justiitsministeeriumi juurde on moodustatud justiitsministri 09.11.2004.a. käskkirjaga nr 272 „Kodanikujulguse aumärgi statuudi kinnitamine“ komisjon, kes vaatab laekunud ettepanekud läbi ja edastab otsuse justiitsministrile kinnitamiseks.

Aumärk võidakse anda:
1.    kuriteo ärahoidmise või selle toimepanemise takistamise eest;
2.    kurjategija kinnipidamise eest;
3.    kuriteoohvri abistamise eest;
4.    või muu olulise panuse eest kaaskodanike turvatunde tõstmisel.
Kodanikujulguse aumärk faili ikoon Kodanikujulguse aumärgi statuut

2012. aastal said aumärgid Mati Tammeleht, Gustav Martin, Karel Sootalu, Rauno Prikk, Sander Kalju, Ralf Toomel ja Harri Valge, samuti andsime välja postuumselt tänukirja Arkadi Barinovile.  Mati Tammeleht, Gustav Martin, Karel Sootalu ja Rauno Prikk aitasid teolt tabada Tallinnas tegutsenud röövli. Gustav, kes oli tol päeval lõunale minemas, nägi maski ja lahtise spordikotiga meest juveelipoest välja jooksmas. Tema ja samas majas töötav Mati asusid röövlile järgi jooksma. Samal ajal teised mehed, Karel ja Rauno, märkasid tänaval mööda sõites kahtlast olukorda ja asusid kaubikuga varast jälitama. Nelja mehe koostöös saadi röövel koos saagiga kätte ja anti politseile üle. Meeste tunnistuste ja tegutsemise põhjal avastati ka sama inimese poolt toime pandud varasem kuritegu. Sander Kalju märkas öösel peolt koju minnes meest ja naist rüselemas ja läks naisele appi, rebides ründaja naisest eemale. Selle käigus ründaja põgenes. Kannatanuga politsei ära oodanud, läks Sander iseseisvalt ründajat otsima, leidis mehe üles ning hoidis teda politsei saabumiseni kinni. Ralf Toomel läks appi puksiirautojuhile, kes oma tööülesannet täites sattus purjus autoomaniku vägivalla ohvriks. Ralf Toomel märkas oma töökoha juures parklas toimuvat vägivalda ja seda, et ohvrit püütakse kägistada ning viimane ei suuda enam korralikult hingata. Ralf tõttas ohvrile appi ja lõpetas rünnaku. Harri Valge märkas öösel kahtlast liikumist naabrite põllul ja aimates, et tegu võib olla vargusega, läks asja uurima. Vargad püüdsid noormeest nähes põgeneda, ent Harril õnnestus esialgu kinni püüda üks neist. Politsei kutsumise ajal ründas teine varas noormeest, tekkis rüselus, mille käigus õnnestus mõlemal põgeneda. Vargad tabati siiski tänu Harri põhjalikule isikukirjeldusele ja varaste poolt kaotatud mobiiltelefoni leidmisele. Käesoleva aasta 11.augustil toimus Tallinnas, Rahumäe kalmistul jõhker kuritegu. 22-aastane röövel tungis kallale Arkadi Barinovile ning ühele naisterahvale. Kui vanemal proual õnnestus kallaletungist eluga pääseda, siis Arkadi Barinovil kahjuks nii hästi ei läinud. Röövel lõi teda pähe ning Arkadi hukkus. Käesolevas juhtumis kriminaalmenetlus alles käib ning rünnakus kahtlustatav mees on vahi all – seega ei saa me täna veel täie kindlusega väita, mis täpselt tol saatuslikul õhtul Rahumäel juhtus. Küll aga võimaldavad esialgsed andmed arvata, et Arkadi osutas kohapeal ründajale vapralt vastupanu, ning kes teab – võib-olla just tänu temale õnnestus 76-aastasel proual eluga pääseda. Justiitsministeeriumi tänukirjaga avaldatakse Arkadi Barinovile postuumselt tänu osutatud vapruse eest. Tänukirja anti üle Arkadi pojale – Andrus Barinovile.

2011. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Vallo Viitmannile, Arnold Laasule, Elena Lukinale, Elina Jelisejevile, Ain Soonele, Leonid Tsvetkovile, Aita Arengule, Sten Taklajale, Andrus Pilnikule ja Hannes Õunale. Vallo Viitmann ja Arnold Laasu sattusid peale kaupluseröövile, mille käigus röövel pussitas müüjannat. Vallo Viitmaa teatas röövist politseisse ning pidas seejärel kurjategija kinni ning hoidis teda paigal kuni politsei saabumiseni. Arnold Laasu aitas samal ajal kannatanut ning hoolitses tema eest kuni esmaabi saabumiseni. Elena Lukina sai märtsis telefonikõne „libapolitseinikult“, kes küsis naiselt altkäemaksuks 18 000 eurot, et vaikida maha Elena poja väidetav inimkannatanutega lõppenud autoavarii. Elena sai aru, et tegemist on valega ning olles meediast kuulnud „libapolitseinike“ kuritegudest, hoidis meest telefoniliinil ja helistas ise samal ajal mobiiltelefonilt politseile. Tänu Elena Lukina tegevusele peeti kurjategija kinni. Samuti lõppesid analoogsed rünnakud venekeelse vanemaealise elanikkonna suhtes. Elina Jelisejev sattus peale mõrvaritele, kes polnud jõudnud veel sündmuskohalt lahkuda. Kurjategijad ähvardasid Elinat ning käskisid tal juhtunust vaikida, kuid sellest hoolimata teatas ta sündmusest oma klassijuhatajale ning Pärnu noorsoopolitseinikele. Tänu Elina otsustavale ning kartmatule tegevusele said kurjategijad kiiresti politsei poolt kinni peetud. Ain Soone märkas jaanuaris Tartu-Räpina maanteel ebakindla sõidustiiliga liikuvat autot ning otsustas sellele järgneda. Auto sõitis lähedal oleva kaupluse ette ning autost väljusid ilmsete joobetunnustega mehed, kes suundusid kauplusesse. Kuna ka juht tuli korraks autost välja, siis sai Ainile selgeks, et ka autojuht on joobes ning otsustas sellest politseile teada anda. Kui mehed olid kauplusest väljunud ning istunud autosse, et minema sõita, otsustas Ain Soone oma autoga roolijoodiku auto tee blokeerida. Saades teada, et politseil võtab kohale jõudmine aega, otsustas ta roolijoodiku auto võtmed kuni politsei saabumiseni enda kätte hoiule võtta. Oma otsustava käitumisega pidas Ain Soone kuni politsei tulekuni kinni ohtliku roolijoodiku, kes oleks oma tegevusega võinud seada ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Leonid Tsvetkov otsustas aidata kaasa kurjategijate tabamisele ühel juuni õhtul, kui tema elukaaslane märkas maja ees seisva auto juures autorehve lõikuvaid mehi. Naise hüüatuse peale mehed lahkusid, kuid Leonid Tsvetkov otsustas neile märkamatult järgneda ning helistas samal ajal politseile. Kõik neli isikut peeti kahtlustatavatena kinni. Öisel ajal suure kamba jälitamine on tavakodaniku poolt tõeline julgustükk, kuid politseile väga suureks abiks. Samal ööl lõhuti Tartus mitmete sõidukite rehvid. Aita Areng andis oma eluga riskides 11. augustil kaitseministeeriumis toimunud relvastatud ründe ajal telefoni teel politseile infot, samal ajal kui kurjategija majas liikus. Arengu poolt telefoni teel antud detailne info oli üheks sisendiks politseitegevuse edasisel planeerimisel. Lisaks korraldas Aita Areng hoones ka teiste inimeste hoiatamist. Sten Taklaja märkas, et tema kodu naabermaja hoovist, mis kuulus tema emale, väljuvad asju täis kottidega võõrad mehed. Saades aru, et tegemist võib olla korterivarastega, otsustas 14-aastane Sten meestele järgneda, helistades ise samal ajal politseisse. Poiss järgnes kurjategijatele ka liinibussi, olles ise pidevalt telefoni teel politseiga ühenduses. Sven Taklaja ja politsei tubli koostöö tulemusel õnnestus politseinikel vargad bussi pealt kätte saada. Tänu Sven Taklaja kiirele ja läbimõeldud tegevusele peeti kurjategijad koos varastatud esemetega politsei poolt operatiivselt kinni. Andrus Pilnik sisenes märtsis kauplusesse ning kuulis seal poe tagaruumist rüselust ning kaupluse müüja appihüüdeid. Edasi minnes nägi Andrus Pilnik, et ühe naisterahva kasukas oli verega määrdunud ja et kaks meesterahvast maadlevad kaupluse põrandal ning ühel neist on nuga käes. Andrus Pilnik võttis noaga mehel kapuutsist kinni, tiris ta põrandale ning hoidis teda politsei tulekuni kinni. Hannes Õuna poolt juhitud liinibussi sisenes ühel septembri õhtul relvaga mees, kes asus teda püssist sihtima. Bussiroolis olnud Hannesel õnnestus relvast haarata ning see endast eemale suunata. Samal ajal vajutas kurjategija päästikule. Tänu Hannese otsustavale sekkumisele läks lask ohutusse suunda ning teda ennast ega kaasreisijat ei vigastanud. Hannes Õun väänas kurjategijal relva käest, surus ta maapinnale kõhuli, sidus käed kinni ja kutsus kohale politsei.

2010. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Andrey Fedotovile, Denis Spiridonovile, Henri Metsavasele, Marko Haruojale, Jüri Rootsile ja Artur Männile. Artyur Mänd ja Henri Metsavas pidasid tänu oma julgele ja sihikindlale tegutsemisele kinni narkojoobes meesterahva, kes röövis ühelt vanaproualt kilekotitäie asju ning mõni hetk hiljem üritas tõmmata teise vanema naisterahva käest käekotti. Tänu Andrey Fedotovi vaprale ja ennastsalgavale käitumisele õnnestus kinni pidada maskis meesterahvas, kes tuli relva ähvardusel kauplust röövima. Deniss Spiridonov näitas üles silmapaistvat abivalmidust ja mehisust, kui aitas röövi ohvriks langenud naisel üles leida teda rünnanud mehe ning hoidis kurjategijat politsei saabumiseni kinni. Jüri Roots aitas oma julge tegutsemisega distsiplineerida tervet seltskonda noori korrarikkujaid, kes laste mänguplatsil alkoholi tarbimisid ja valju häälega ropendasid. Tänu Marko Haruoja kiirele reaktsioonile ja sihikindlusele õnnestus tabada kaks roolijoodikut.

2009. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Aino Kangurile, Svetlana Pritulinale, Jaak Madismäele, Raivo Reinumäele ja Raimo Karjusele. Aino Kangur aitas ennastsalgava ja kartmatu tegutsemisega politseil leida kurjategijad, kes proovisid hilisõhtusel ajal röövida naisterahvalt käekotti. Tänu Svetlana Pritulina kiirele reaktsioonile ning vaprusele õnnestus politseil kinni pidada meesterahvas, kes varastas eakalt naiselt käekoti. Jaak Madismäe näitas üles silmapaistvat mehisust, minnes appi kahele naispoemüüjale, kes olid kinni pidanud varga. Tänu Madismäele peeti agressiivne varas kinni ning mõisteti süüdi. Raivo Reinumäe ja Raimo Karjus aitasid oma julge tegutsemisega kinni pidada ning süüdi mõista mehe, kes oli käinud nende naabruses asuvas majas vargil.

2008. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Sulev Saarnale, Jaagup Pungale, Ingemar Osile, Kristo Koskinenile, Meelis Kelderile ja Viktor Kušnerjovile. Jaagup Pung, Ingemar Osi, Kristo Koskinen, Meelis Kelder näitasid üles julgust ja meelekindlust, kui aitasid politseinikel tabada vanainimeselt käekoti varastanud mehe. Võru 10–13-aastased noormehed leidsid üles ka näpatud koti, mille varas oli põõsasse visanud. Sulev Saarna pidas kinni tema majanaabrit, eakat naisterahvast haamriga rünnanud meesterahva. Saarna hoidis ründajat kinni kuni politsei kohalejõudmiseni. Viktor Kušnerjov sai hakkama julge teoga, kui aitas kinni pidada röövi väga tähtsa tunnistaja. Tänu tema tegevusele on tuvastatud ka röövi toime pannud isik, kes on nüüdseks vahistatud.
             
2007. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Marten Riisenber, Bert Roostik, Heikki Reidla, Silver Roostik, Anna Saksing, Danel Saksing ja Valdeko Saksing. Marten Riisenberg, Bert Roostik, Heiki Reidla ja Silver Roostik näitasid üles suurt vaprust ajaperioodil 26.04-10.05 Tallinna kesklinna piirkonnas toimunud korrarikkumiste tõkestamisel, paigaldades piirdeaedu Tõnismäe, Toompea ja Kadrioru piirkondadesse. Oma suhtumise ja tegutsemisega näitasid nad kriitilistel hetkedel üles suurt isiklikku vaprust ja tahet aidata politseid, andes sellega tõhusa panuse rahutuste tõkestamisel. Tänu Anna Saksing´u, Danel Saksing´u ja Valdeko Saksing´u julgele tegutsemisele jäi vargus elumajja lõpule viimata, kannatanule suurem kahju tekitamata ja samuti saadi kätte üks kuriteo toimepanijatest.

2006. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Juhan Hindovile, Tõni Kivimakerile, Ilmi Saalile, Taivo Karrasele, Rainer Miltopile, Sulev Vainulale ja Urmas Kivinukale. Ilmi Saali abiga tabati 2 tagaotsitavat inimest; Taivo Karrase, Sulev Vainula ja Urmas Kivinuka abiga tabati vargad; Rainer Miltop aitas politseid enesetappu proovinud inimeste allatoomisel telefonimasti otsast ning Juhan Hindov ja Tõni Kivimaker aitasid kaasa kurjategija tabamisele, kes tulistas nende kolleegi.

2005. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Tõnu Timmale, Gennadi Kullale, Ingrid Lepale, Ahty Juurikule, Gustav Urbasele, Kristjan Pütsepale ja Rita Parelile. Tänu Timma, Kulla, Urbase ja Pütsepa julgele tegutsemisele tabas politsei vargad; Ahty Juurik pidas ise kinni mitmeid autosid ärandanud kurjategija. Ingrid Lepp sai autasu politsei tööle kaasa aitamise eest Pärnus mitmeid naisi ahistanud isiku tabamisel ning Rita Parel olulise panuse eest kuriteoennetuslikku tegevusse - Tallinna vanalinnas tegutseva kunstisalongi juhatajana on ta organiseerinud mitmete poepidajate infovahetuse taskuvaraste teemal ning tegeleb aktiivselt turistide hoiatamisega vargusohu eest.

2004. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Urmas Riielile, Marko Uibole, Ahto Pärnametsale, Ando Pärnametsale, Tõnis Vaikmaale, Kuno Kuusikule, Aare Paulbergile  kurjategijate kinnipidamise eest; Margus Pissarevile, Erik Schattschneiderile, Aare Veedlale, Zlata Rajevskajale olulise panuse eest kaaskodanike turvatunde tõstmisel.


 

Mis teoksil?

Siseministeerium avas projektikonkursi kõrge riskiga noortele suunatud ennetuseprojektidele
25. aprill 2013

Vägivalla vähendamise arengukava 2012. aasta täitmise aruanne sai valituse heakskiidu
17. aprill 2013

Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku uudiskiri
17. aprill 2013

Õppevisiitide lõpukonverents Tallinna Ülikoolis
20. märts 2013


Link naabrivalve lehele "häirenupp"
Vihjeliini banner

peremeedia
Märka ja Hooli kampaania