Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade erialaspetsialistide teadmistest ja oskustest alla 14aastaste tunnistajate ja kannatanute ülekuulamisel, alaealiste ülekuulamise kogemustest ning ülekuulamise korraldusest. Peamisteks andmeallikateks uuringu läbiviimisel olid veebiküsitlus menetlejate seas, videoülekuulamiste transkriptsioonid ning poolstruktureeritud intervjuud menetlejate, lastekaitsespetsialiste, ohvriabitöötajate ja alaealistega.

Uuringu tulemusena selgus, et Eesti menetlejate teadmised alaealiste tunnistajate erisusi puudutavates küsimustes on välisriikide ekspertide omadega sarnased. Puudujääke esines menetlejate teadmistes isikute identifitseerimise ja mälu funktsioneerimisega seotud küsimustes.

Kuigi menetlejate teadmisi alaealiste ülekuulamisest võib pidada heaks, esineb probleeme nende teadmiste praktikasse rakendamisel. Näiteks kasutavad uurijad alaealiste küsitlemisel suurel hulgal suletud küsimusi ja võimaldavad vähem vaba sündmuste meenutust. Samas näitavad uuringud, et lapsed vastavad vaba meenutust ning avatud küsimusi kasutades pikemalt kui suletud ning valikvastustega küsimuste puhul.

Menetlejad ei pea vajalikuks spetsialisti juurdekutsumist kõikide alla 14aastaste tunnistajate ülekuulamisele; see probleem peaks aga lahenduse saama kriminaalmenetluse seadustikus kavandatavate muudatustega, mille kohaselt spetsialisti kaasamise kohustus muutuks uurija valikuks. Hetkel puudub ühtne arusaam, millist rolli peaks alaealise ülekuulamise juurde kutsutav spetsialist täitma. Esinenud on juhtumeid, kus spetsialist on jätnud reageerimata uurija suunavatele ja ebasobivatele küsimustele või on ise seganud küsitlemist.

Uuring valmis Justiitsministeerium ja tarkade otsuste fondi toetusel. 

Uuringu lõpparuandega saab tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel:

http://www.just.ee/20495